LukuExpert | Targa elukeskkonna lahendused

ë-SpaceTourer – elektriautoga ümber Eesti

Juba pikemat aega on mul olnud soov muretseda ühel päeval van, mis kulgeks elektri jõul ja annaks võimaluse van life-i harrastada. Käesoleva loo peategeleane on tõesti muljetavaldav ning annab mõista, et sellist masinat ei peagi ise ehitama. Kui Citroen selleks aga siiski ei saa, siis teile teadmiseks – mudelivalikus on selline isend tõesti olemas.

Seekordsele ringreisile minnes ma tegelikult ei tea kuni teele asumiseni päriselt, mis autoga minek on. Aiman, et selleks on Citroen nn kaubiku-laadne mudel, kuna otsime ka enda autoparki midagi säärast. Kriteeriumiks on ka, et akupakist peaks olema veidi suurem läbisõit võtta. Eelarvamus siiski ütleb, et asume teele taas ca 160 km läbisõiduulatusega.

Meeldiv üllatus tabab mind hetkel, mil näen ë-SpaceTourer-it LukuExperdi parklasse keeramas – see pole ju sugugi kaubiku moodi! Teine positiivne moment on, kui auto küljeuks ise lahti sõidab – mul on nimelt kiiks, et kui juba elektriline auto, siis võiks ka neid elektrilisi mugavusi ikka olla ja “luugid” peaksid küll elektriga avanema ja sulguma.

Kolmandat meeliülendavat omadust näen, kui uks avaneb – me ei lähegi kaubikuga teele! Mulle vaatab vastu hoopis korralik nahksisuga liikuv kontor, mis sobib kui rusikas silmaauku, kuna mul on tee peal mitu koosolekut vaja maha pidada. Päris kobe buss!

Kolm ei jää neljandata ja suunurgad tõmbuvad taas ülespoole, kui avastan, et autol on ees 326 km läbisõiduulatust. Esiteks ei ole nii vaja end sõites tagasi hoida ega ka teekonda rangelt planeerida. Loomulikult oleneb tegelik sõiduulatus suuresti tingimustest, aga pikema sõidu alguses on iga kilomeeter arvel ja seega suurem läbisõit võrdub lahedama sõitmisega. Ja teele me asume. Nagu juba mainitud, siis tagasi ei plaani me end hoida ja kiirteedel liikleme veoautodest mööda, mitte nende sabas.

Meie käsutuses oleval isendil on kolm sõidurežiimi: Eco, Normal ja Power. Tegelikult ma ei saagi täpselt aru, mis muutub, kui neid vahetan, aga otseselt pole ka vahet, kuna ühelgi möödasõidul auto meid hätta ei jäta. Jah, sellel pole küll sportauto mõõtu kiirendust, kuid arvestades antud auto olemust, on kiirendus väga hea.

Elektri-van võtab isukalt ka voolu. Jällegi peab arvestama, et see pole tavaline sõiduauto ja kaal on selle võrra suurem, seega lisakütuse tarbimine on täiesti normaale nähtus. Tuletan meelde, et me liigume 120 km/h, st. ei mingit säästurežiimi. Arvutuste järgi saab 120-ga sõita 200 km ja 90-ga ca 300 km.

GPS viskab meie üle nalja ega anna kuidagi peale suuremate Eesti linnade midagi ette. Tartu mnt peal liikleb ka pigem mööda metsasihte kui asfaltit mööda. Tundub, et selles masinas on uuendused veel tegemata. Kütusejääki ja keskmist elektrikulu näitab see aga täpselt – näidud on adekvaatsed ja sõitu planeerida superluks! Üks üllatus on meil siiski endile varuks. Nimelt pole meil Rihoga kummalgi laadijate kaarte kaasas ja peame teisiti kui muidu hakkama saama. Mõningate viperustega ka saame. Õnneks meil registreeeritud äpid telefonides olemas, aga sealgi võib vahest sürpriise ette tulla.

Leiame end ca tunni pärast Tikupoisist. Äpi kaudu laadima panemine ei õnnestu. Isegi kui järgime piinliku täpsusega etteantud juhendit, ei ole laadija nõus tööd alustama. Abi saame klienditoest – laadija lükatakse käima eemalt. Pean küll plaani teha korralik hommikusöök, aga kuna akut on veel küllaga, siis piirdun kohvi ja võikuga. Maha tuleb pidada ka üks koosolek, ent see leiab aset hoopis Alexela mugavuspoe pukil istudes. Rihogi võtab oma lugemata meilid ette ja nii laseme autol laadida rohkem kui tegelikult vaja.

Edasi Tartu suunal. Tartus sõidame LukuExperdi kaupluse parklasse ega kiirusta laadima – akut on veel küll. Ega me Tartusse pikalt jäägi, kuna minul on algamas järgmine koosolek, milles osalen liikuvas kontoris ehk uues 100% elektrilises Citroën ë-SpaceTourer-i tagumises osas. Selgub, et Istmed on väga mõnusad ja igati sobilikud ka pikemaks autosõiduks. Tagumisi keskmise rea istmeid saab soovi korral ka sõidusuunal liigutada ja seega on jalaruumi kõvasti rohkem kui vaja. Arvuti saab vajadusel eesistmelt avanevale lauale asetada, samas saab hakkama ka, kui aruvuti põlvedel lebab, nii saab veelgi mugavamalt istmesse vajuda.

Koosolek peetud, jõuame Viljandisse. Seal peame vajalikuks autot laadida, et saaks Pärnus laadimise vahele jätta, kuna me pole kindlad, kas seal on töökorras CCS laadija kesklinnas. Viljandis saame laadija peale kolmandat proovimist teise äpi kaudu ka tööle. Võtab koheselt max kiiruse üles ja meie suundume LukuExperti.

Ligikaudu tunni pärast jõuame söögikohta. Kuna auto laeb äpi kaudu, otsustan kontrollida, mis toimub. Laadija offline… Ei aita äpi restart ega miski muu. Kuna lõunatame laadija vahetus läheduses, tellime toidu ära ja Riho jalutab vaatama, milles probleem. Selgub, et auto neelab voolu 36 min ja seejärel otsustab laadija elektrivõrgust lahkuda. Oleme kätte saanud 27,6 kWh, sellest peab sõidu jätkamiseks piisama.

Pärnu suunal. Kuna esialgne plaan on Enefit Volt-i tõttu kehtetu, siis mõtleme, kus Pärnus laadida. Kavatsesime ju vaid poest vajaliku kauba ära võtta ja kohe Tallinnasse kimada. Nüüd pole me kindlad, et sinnani välja veame. Ilmselt veaks küll, aga see tähendaks väga vaikset sõitu.

Suvepealinna jõudes suundume Rüütli laadijasse. Sinna ju paigaldati CCS, vist. Kuna me seda üheltki kaardilt ei leia (ka Volti äpis seda pole), siis me pole veendunud, kas see on ka töökorras. Töötab! Saan esimese proovimisega auto laadima ja see võtab kohe ka max kW vastu. Oleme ära ca 27 min ja sellest piisab. Teeme veel kohvipausi Supelsakstes. Rahad teenitud ja jutud räägitud, hakkame Tallinna poole liikuma.

Peale mõningast nuputamist ja harjutamist, saan juhi töökoha päris selgeks. Mina isiklikult pole Citroeniga sõitnud juba oma 20 aastat. Eks iga auto on veidi isemoodi ja seepärast ei oska kohe kiirusehoidjat peale panna. Väikese kontrolli järel avastan, et vahehoidja antud neljarattalisel puudub. Hea, et testin! Oleksin tahtnud ka rooli veidi alla- ning ettepoole saada, sobivaimat positsiooni aga ei leiagi, siiski harjun kiirelt. Vasaku käe pean toetama uksepolstrile – see tundub veidi ebamugav pikema sõidu juures -, parem käsi puhkab ilusti reguleeritaval käetoel. Nüüd on siis Riho liikuva kontori mõnusid nautimas ja nõuab lisaõhku ka tahapoole. Seda ta saab. Lisaks proovib järgi kõik võimalikud istumiskohad ning tõdeb, et ruumi on tõesti piisavalt ja pikkade jalgadega tegelased mahuvad ka üksteise taga istudes vabalt ära. Arvutigi püsib tagumisel laual ilusti. Riho eeldatud ekstravagantsus küll puudub, aga tegemist on igati mugava töömasinaga – hea ja ruumikas minivan.

  • Kõik sujub hoolimata laadimisviperustest ja endiselt pole vajadust pikalt ette mõelda.
  • Taaskord ei oota me kordagi laadimise järgi, kuid jääme korra soovitud voolust ilma.
  • Tavalise bensiiniautoga oleks 500 km läbimisele kulunud ca 55 eurot.
  • Citroën ë-SpaceToureriga kujuneb ringreisi laadimise summaks 15€ + Tikupoisi laadimine, mille kohta mul veel infot pole.

Ei lähe pooltteist tundigi, kui juba Auto-Bon AC AS parklas oleme ja kinnitame vana ELMO laadimismasinasse laadimiskaablit.