LukuExpert | Targa elukeskkonna lahendused

Hyundai Ioniq 5 – elektriautodega ümber Eesti

Kui ma esimest korda meie seekordse loo peategelast Hyundai IONIQ 5 kohtan, valdavad mind kahetised emotsioonid. Temas on piisav kogus edevust, aga kas ikka nii palju, et see mind ostule meelitaks. Mulle meeldib koostada heade asjade nimekirju ja sinna see masin tänase seisuga sobitub igati. Kas sellest võiks saada aga minu järgmine elektriratsu, eks 500-kilomeetrine teekond näitab.

Pole küll väga minu moodi, aga võtan nüüd ette kohe nagu päris autoarvustuse kirjutamise. Seda muidugi väga subjektiivses võtmes ja (kellegile teisele) palju olulist mitte puudutades. Mulle isiklikult tehnilised andmed eriti pinget ei paku – need saab ka automüüjate veebist kätte. Nii hindan pigem auto välimust, sõidurõõmu ja heli, mida auto liikudes välja annab.

Üks mulle sobiv auto peab olema äge ning sisaldama midagi teistsugust. Tesla äratas minus kunagi huvi oma lihtsuse, enneolematu kiirenduse ja futuristlikkusega. Paljud skeptikud ei arvanud sellest uuest tegijast esialgu küll midagi, ent aeg näitas, et meil on maailmas üks uus autotootja, mis dekaadiga silmad ette teinud enamusele pika ajalooga maailma autovalmistajatele.

IONIQ 5 ja 800 V elektrisüsteem

Sel testsõidul korraldame seltskonnaga söömaaja metsas, kus IONIQ-st saadud vooluga elektripliidil pannkooke küpsetame. Need maitsevad tõesti suurepärased, eriti veel koduse õunamoosiga. Alguses tekib küll kahtlus, et meie vabaõhu sööming päädib vaid tee joomisega, sest Raiko on unustanud praadimiseks õli kaasa võtta. Olukorra päästavad aga ootamatult saksa turistid, kes samal RMK alal vaikselt päeva lõppu ootavad. Tänutäheks kostitame neidki pannukatega.

Edasine peaks tõelisel elektikafännil küll silma põlema panema, nimelt lubab 800 V elektrisüsteem autot laadida võimsalt ja seda lausa kuni 350 kW võimsusega. Selline luksus on meie autoesindustes pakutavatel autodel veel ainult mõnel üksikul mudelil. IONIQ saab endale soetada nii taga- kui ka nelikveolisena, esimese võimsus on 217 hj ja teisel 305 hj. Auto ei ole just eriline sprinter, kuid disainiga lööb vastase pikali küll. Kui olingi eelnevalt vaid pildimaterjalist ülevaadet omanud, siis juba esimene lähem tutvus jätab autost hoopis parema mulje. Eriti vingelt mõjub sisemus ja just ruumikus. Tagaistmel istud nagu diivanil, jalg üle põlve. Lisaelevust tekitab selle liigutamise võimalus – saab sõita nii ettepoole kui muuta seljatoe kallet – pikemal sõidul kindlasti väga tervitatav lisa.

ALL-NEW Hyundai 45 Concept EV 2021

IONIQ 5 on inspireeritud futuristliku disainiga ideeautost Concept 45 EV. Kahjuks muudetakse enamasti ideeautot meeletult, enne kui see lõpuks tootmisesse jõuab ja sõiduk tänavapilti ilmub. Concept 45 EV andis aga ikkagi aimu, et Hyundai võtab oma EV suunda tõsiselt ja elektriauto ei pea olema enam veidra väljanägemisega nagu näiteks Toyota Priuse mudelid kõik kipuvad olema.

IONIQ 5 on kahtlemata üks hetkel saadaolevatest elektrikatest, mis klammerdab vaataja pilgu enda külge. See näeb välja massiivne, samas üldse mitte suur. Antud mudel sai inspiratsiooni aastast 1974 ehk kontseptsioonist, millel põhines Lõuna-Korea esimene tõeline kodumaine mudel Hyundai Pony.

Hyundai Pony…

…mis oli Hyundai 45 Concept EV 2021 inspiratsiooniks…

…millel baseerub Hyundai Ioniq 5.

Detailid on tähelepanu saanud ja pimedas omandab auto hoopis teise iseloomu: ette ilmub peenematest LED-tuledest koosnev iluvõre ning tagatuled muutuvad retro-futu sümbioosiks. Autoust avades ja sisse vaadates saad aga aimu, et masina välimus on petlik. Kui IONIQ 5 välisilme vaatab inspireerivalt minevikku, siis interjöör kaugele tulevikku. Sellel on puhas ja avatud disain ning taaskord miski, mis on elektrikatele väga omane ja annab ruumi juurde – kesktunnelit pole. See viimane imponeerib mulle samuti väga! Sile põrand on khuul. Sisekujunduses on hulgaliselt taaskasutatud materjale, mis ühtib ühe rohelise mõtteviisiga inimese ja autoga.

Oma muljeid kirjeldades kumiseb mul meelel sõnaühend “living space”. IONIQ 5 sisemus just seda meenutabki. Ruumi on tõesti palju ja valdav enamus asju, mis selles eluruumis on, on liigutatavad, sh keskkonsool, mida saab tagasi libistada kuni 140 mm. Kogu sisemus on pehme ja kaetud suhkruroo biokomponentide, villa ja polüesterlõngaga. Kas pole mitte hubane juba ainuüksi seda viimast lauset lugedes?

Üks asi, mille ma iga uue autoga sõites kohe ära testin, on see, kuidas ta ise teel hakkama saab. IONIQ 5 saab, ent siiski vajab ka minu abi. Kui roolist kinni hoian, toimib käik eeskujulikult ja auto suudab end ilusti joonte vahel hoida, kui aga rooli lahti lasen, kostab tagumiselt istmelt kohe küsimus, et kas me nüüd liigume merd mööda. Auto hakkab teel ujuma, satub justkui segadusse ega suuda valikut teha, millele toetudes ennast tee peale sättima peaks. Veidi häirivad ka välised ukselingid – nendel pole väga midagi viga ja idee on lahe, aga mulle näib, et kui mul oleks midagi käes, siis oleks uste avamine keeruline. Abi oleks ehk sellest, kui lingid ise välja hüppaksid. Lisaks tekib küsimus, miks peab autosid nupust käima ja seisma panema ning miks autosid lukustada. See on toiming, mille olen tänu oma isiklikule autole ära unustanud ja jah, kuna testsõite teen laenatud autodega, siis on võimalik mind päris tihti näha kuskilt kohvikust välja jooksmas, sest auto uksed tuleb ju lukku panna! Palju meeldivam on, kui auto hoolitseb välja lülitamise ja uste lukustamiste eest ise, sina aga lihtsalt astud autost välja ja lähed. Nuppe võiks samuti vähe olla. Füüsilisi siis, mitte neid, mis display peale tekivad. Õnneks Ioniqus on neid vähe. Häirivaks osutuvad ka juhtbloki ekraanide servad – IONIQ-ul on need valged ja tundub, et see ongi ainuke valik. Must mõjuks antud juhul paremini ja annaks ka seda ägedust juurde. Samuti segab esimene logo – see on ikka väga suur!

Tundub, et üks mees on veel elektriauto usku viidud

Kunagi ühte töövestlust läbi viies istus minu vastas keskealine mees, kes arvas, et tema elektriautode tulevikku enne uskuma ei hakka, kui nende liikumiseks vajalik vool kosmosest lihtsalt kätte ei tule. Sellisest võimalusest räägib ka Bearden oma raamatus “Vabaenergia viimane saladus”. Arvestades, et IONIQ 5 katusel paiknevad päikesepaneelid, mille abil on võimalik ka liikuvat autot (see on hetkel puhas spekulatsioon, ma ei saanud seda testida) laadida, siis mina näen, et kosmos annab küll ja nii peaks üks mees lisaks elektriauto usku pööratud olema. Kusjuures, kui tellid endale katusepaneelidega auto, siis ei pea loobuma panoraamkatusest. Jah, sul on vaateväljas päikesepaneeli elemente, aga kui nüüd järele mõelda, siis kui palju me ikka sealt katuseaknast välja vaatame, pigem on mõnus valgus, mis tuppa paistab.

Taaskord ei hakka ma kokku arvutama meie teekonna energiakulu maksumust, sest sellel pole lihtsalt enam mingit pointi. Isegi meie aina kallinevate elektrihindade juures on särtsumasinaga sõita kordades odavam kui ükskõik millise fossiilkütuseid põletava isendiga. IONIQ 5-ga läbime 540 km – eelkõige maanteed sõites – keskmise kuluga 19.6 kW/h.

Päris autoarvustuse juurde peaks veel mõned asjad kuuluma. Mõtlesin nende peale ja panen punktidena kiirkirja:

teemüra – ei häirinud;
teemüra kruusateel – ei sõitnud;
teelpüsivus maanteel 100+ km/h sõites – kui käsi roolile toetad, püsib hästi;
juhtimine linnas, parkimismugavus ja pöörderaadius – auto on kreemjalt pehme ja mõnus ning pöörderaadius piisavalt hea, et mugavalt parkida;
auto ventilatsioon – töötab;
tuled hämaras – ei teki vajadust karjuda, seega ütlen, et väga head;
helisüsteemi ja bluetooth ühenduse toimimine – muusikat saab kuulata kõvasti, tuleb ka uudiseid, telefon ühendub autoga ära ja toimib;
kas kaasliiklejad märkavad seda autot – jah, seda on tunda, ja arvestades, et liigume kahe ühesuguse autoga, siis lausa topelt!

Tänud, Hyundai Baltic ägeda elamuse eest! Jään ootama, kui annate mulle ka päikesepaneelidega autot proovida. Kosmoseenergia on vaja ära testida, seda enam, et Eesti Energia näeb, et autoakudest voolu tagasi võrku müümine on meie tulevik!