LukuExpert | Targa elukeskkonna lahendused

Korduma kippuvad küsimused

Kui autotööstur Henry Ford panka jalutas ja autode arendamiseks laenu palus, öeldi talle ajalukku läinud sõnad: „Hobune on siin, et jääda, auto on pelgalt moehullus.” Paraku läks teisiti ja need, kes spekuleerivad, et ka elektriautol pole tulevikku, peaksid ehk tähelepanu pöörama korduma kippuvatele küsimustele.

Soovime siin leheküljel võimalikult lihtsalt vastata enamlevinud küsimustele, mis võivad tekkida seoses elektriautode ja nende laadimisega. Vastused ei sisalda absoluutset tõde, soovitused on lihtsustatud ja pigem subjektiivse iseloomuga.

Miks ma peaksin ostma elektriauto?

Kas nafta saab otsa? Ei! Lihtsalt seda saab mõistlikumalt kasutada kui sooja õhuna atmosfääri lasta.

Elektriautod on suuremalt olnud turul lühikest aega. Oleme harjunud sõitma bensiini ja diisli väel. Kui eeskujusid ja kogemusi on vähe, siis ka esimese sammu astumine elektriauto poole võtab aega.

Võib-olla see ongi üks põhjusi elektriauto soetamiseks: olla eeskujuks ja jagada kogemusi. Tegelikult pidid elektriautod tavakasutajani jõudma juba 1980-datel, kuid hoolas naftaettevõtete lobitöö kandis vilja ja suured plaanid vajusid unustustehõlma.

Ennekõike on elektriauto tulnud, et vähendada heitgaaside teket. Hetkel on kõik algusjärgus, kuid kui ka elektritootmine läheb rohkem ja rohkem taastuvenergia peale, väheneb jalajälg veelgi. Täna võib aga liituda elektri rohepaketiga, mis on küll veidi kallim – Eesti Energia pakettides +1€ -, kuid see-eest aus kaup.

Vaikus. Nii sõidukis sees kui väljas. Sõites elektriautoga, vähendad linnamüra ja naudid vaikset sõidukogemust.

Kes on korra elektriautoga sõitnud, peab tõdema, et käiguvahetusevaba kiirendus on see, millest enam loobuda ei taha. Elektrimootoriga autode kasutegur on pea 90% ehk kõik läheb ratastesse. Täna peab veel tegema lihtsalt kompromisse suuruse ja sõiduulatuse osas.

100 km sõidukulu, laadides näiteks kodus, on u 1.5 eurot ning hoolduskulud aastas on orienteeruvalt 50% väiksemad. Kuigi elektriautod on veel kallimad, viib elektriauto suures plaanis igakuised kulud sõidukile väiksemaks.

Kuidas on elektriautot kõige mõistlikum laadida?

85% elektriautode laadimistest tehakse kodus või töökohas kuni 22kW laadijates. See on kõige soodsam laadimine, nii on auto akud kogu aeg täis ja auto talvel soe. Nt 22 kW laadijaga saab laadida autot kuni 100km/h. Seda olenevalt autost ja autosisesest laadijast.

Laadides pool-kiiretes laadijates, hoiad ka elektriauto akut. Aku tervisele on parim, kui akude mahutavust hoida 20% ja 80% vahel. Selle pärast aga ei tasu karta aku 100% täislaadimist.

Elektriautodel, ka vanematel, on võimalus laadimine ajastada. Kodus ajastatakse tavaliselt öiseks ajaks, näiteks kella 23:00-06:00. Auto ja akude soojendus on mõistlik sättida oma harjumuste järgi.

Kiirlaadijad on alati abiks, kui on vaja kiirelt saada energiat järgmisesse punkti jõudmiseks, näiteks maanteedel või võõras linnas. Kiirlaadijaga laeb u 80% aku mahutavusest kiiresti, seejärel autosisese laadija laadimiskiirus aeglustub, et hoida akusid. Seega 80% on piisav, et edasi kimada.

Millised on elektriauto laadimisstandardid?

Laadimisstandartite ehk pistikutega on asi tegelikult suhteliselt lihtne. Meil on üldjuhul kasutusel kahte tüübi sõidukeid: vanemad ja ida päritolu autod omavad typ1 ja SHAdeMO laadimispistikuid ning uuemad, ka idamaist päritolu meil müüdavad autod, omavad Euroopas kasutatavaid standardeid type2 ja CCS. Mis need siis on?

Üldjuhul on autodel olemas kaks laadimisvõimalust: kiirlaadimine DC ja tavalaadimine AC ehk type1 + CHAdeMO või type2 + CCS.

Kiirlaadimine toimub vahelduvvoolu ehk DC laadimisjaamades. Üldjuhul on Eesti laadimisjamades mõlemad pistikud/kaablid (CHAdeMO ja CCS) ning laadimisvõimsused nendes alates 50kW. Kui ühte neist pistikutest ei ole, siis EU seadusega peab igas kiirlaadimisjaamas olema võimalus laadida ka pool-kiire alalisvoolu ehk AC laadijaga. See laadimisvorm on võimalik kõigis autodes.

Üldjuhul on AC ehk pool-kiiretes kuni 22kW laadimisjaamades type2 pistik. Seega type1 pistikuga auto omanikul peab olema üleminekupistik type1 > type2. Üldjuhul ei ole nendes jaamades ka laadimiskaablit. See peaks igal elektriauto omanikul endal autos olemas.

Type1 ja CHAdeMO paiknevad autos kõrvuti. Type2 ja CCS aga on koondatud ühte pistikupesasse, kuhu sobib Type2 otsik ja ka kiirlaadija suurem otsik.

Kuhu saab elektriauto laadija paigaldada?

Elektriautot saab laadida igal pool aga kõige mugavam ja kiirem on see selleks paigaldatud laadijas. Kaasaegsed elektrisüsteemid lubavad üldjuhul igale poole laadijat paigaldada. Oleneb, mis võimsuse ja kiirusega.

Samuti on VonkEV laadijaid võimalik seadistada vastvalt vajadusele. Laadija saab paigaldada nii eramajja, korteriühistusse, parklasse, ärimajja ja ka maakoju kui on elektriliitumine vähemalt 16A.

Kui on liitumine näiteks 3x16A, saab paigaldada 1-faasilise kuni 7,4kW laadija. Lisaks saab elektrikilpi paigaldada prioriteedirelee, millega saab laadija võetavat võimsust piirata nii, et see ei hakkaks segama kodust majapidamist.

Iga laadija liitumiskoht on veidi erinev, seega peab kõigepealt vaatama üle vajadused ja võimalused, mille alusel saame pakkuda lahenduse.

Kui palju kodune majapidamine elektrit tarbib?

Kui palju kodune majapidamine elektrit tarbib ja kui palju jääb üle laadimiseks? Ka ilma elektriautota on hea teada mitu amprit on liitumine ja kui palju on elektri tarbimine. Majapidamise elektritarbimist saab kalkuleerida näiteks Elering kodulehel: Peakaitsme kalkulaator

On oluline teada, et kõige mõistlikum on elektriautot laadida öösel, kui muu majapidamine puhkab ja elektrihind soodne. Iga hommik täis aku ja seo auto.

VonkEV laadijatel on enamasti elektriarvesti peal ja saab täpselt arvestada, kui palju on auto elektrit tarbinud. Kui seadmel ei ole arvestit, saab elektrikilpi paigaldada dünaamilise elektriarvesti ja ka prioriteedirelee, mis piirab laadija voolutarbimise mingi kindla võimsuseni.

Kui palju ampreid majapidamises on?

Kui on eramaja või liitumine on teie nimel, saab seda vaadata võrgulepingust – näiteks elektripaketi iseteenindusest. Oluline on ka teada, kas laadija saab panna 3-faasi või 1-faasi peale.

Kui tegemist on korter- või ärihoonega, peab seda küsima hoone haldajalt või ühistu aktiivsetelt liikmetelt.

Meile päringut tehes, oleks hea saata meile ka võrgulepingu koopia ja võimalusel ka elektripaigaldise dokumentatsioon. Siis meie tehnikud saavad teha kõige täpsemad valikud ning vajadusel dokumentatsiooni täiendada.

Kas eramajas on piisavalt võimsust, et elektriautot laadida?

Elektriautot saab laadida ka tavalisest elektripistikust, seega lühike vastus on, et jah. Mugavam, turvalisem ja elektrisüsteemi vähem koormav on paigaldada laadija.

Kõikidele laadijatele saab vajadusel lisada ka koormuse kontrolleri, mis laseb laadimiseks kasutada vinult muust majapidamisest ülejäävat elektriresurssi.

Milline laadija koju paigaldada?

Rohkem on ikka parem. Täna me ei tea kuhu alektriautode valdkond areneb ja seega kui võimalik, tuleks koju paigaldada 3-faasiline laadija alates 11 kW.
1-faasiline, laadimisvõimsusega kuni 7,4 kW, laadija on üldjuhul koju piisav. Antud laadija nimivool ühelt faasilt on 32A, mis on enamikes kodudes olemas. Laadija saab vajadusel ka lihtsalsti seadistada 1-faasilise 16A võimsuse peale. Samuti saab laadija panna arvestama tegeliku koduse voolutarbimisega, ning piirata optimaalsele laadimisvõimsusele.

Aga kuhu kodus laadija panna? Auto parkimiskoha lähedale ja kui soovitud kohas seina ei ole, saab seinalaadija paigaldada postile.

Kui olemasoleval elektrisõidukil on Type1 laadimisotsik, saab selle kodulaadjal vastavaks vahetada. Hiljem, ostes typ2 standardiga sõiduki, saab kaabli asendada.

 

Milline laadija paigaldada ettevõttesse?

Siin on võimalusi ja õigeid lahendusi rohkem, kui üks. Kas elektriautosid on rohkem, kui üks? Kas kliendid võiksid samuti saada laadida? Kas lubada laadija ka avalikuks kasutamiseks raha eest? Mis on tulevikuvisioon?

Arvestades, et üks elektriauto kasutaja juba ettevõttes on, võiks arvestada, et neid tuleb juurde. Kui on juba kahe sõiduki laadimisvõimalus, on lahendatud juba rohkemate elektriautode laadimine. Kui üks pistik on hõivatud, siis teine on ehk ikka vaba ja kui ei, siis üks auto saab peagi laetud ja järgmine saab laadimist alustada. Ühe laadijaga kipub järjekord tekkima.

Ettevõttes võiks olla ka veidi kiirem laadija. Kuni 22kW laadija lubab juba laadida pea 100 km sõiduulatust tunnis. Seda olenevalt muidugi autost.

Kõik saab aga ikka alguse elektrivõimsusest. Üldjuhul ärihoonetes on piisav liitumine, et paigaldada 2×22 kW laadija. Paigaldades ettevõttesse esimese laadija, tehes selleks ettevalmistusi, oleks juba hea mõelda kuidas tulevikus järgmiseid lisada.

 

Kus ma näen kõiki avalikke elektriautode laadijaid?

Erinevaid äppe on palju, kuid kõige levinumad on PlugShare  ja Chargemap äpid. Igal teenusepakkujal onka oma lahendused, kuid nendest leiate kõik avalikud laadijad.

Millest sõltub elektriauto laadimise kiirus?

Laadimise kiirus sõltub kolmest komponendist – laadijast, voolu kvaliteedist/võimsusest ning autost.

Laadides pool-kiires, kuni 22kW laadijas, määrab laadimise kiiruse autosisene laadija. Kui 22kW laadija, annab välja 3-faasi pealt maksimaalselt 22kW e u 100 km tunnis ja autol on ühefaasiline, 3,5kW laadimine, laeb auto selle järgi e u 20 km tunnis.

Laadides kiirlaadijas, pressitakse vool otse auto akusse sellise kiirusega, nagu tootja poolt ette nähtud. Enamus autosid täna võtavad vastu 35-50 kW e umbes 180-200 km tunnis. Seega 150 kW laadija kiirust juurde oluliselt ei anna. Küll aga uued autod juba võtavad vastu 150+ kW. Porsche muidugi laeb juba täna täiega.

Targemad autod, nt Tesla, kontrollib enne laadimise alustamist ka vooluringi kvaliteeti. Kui maandust ei ole, siis laadima ei hakka. Seda ennekõike turvalisuse huvides.

Millist laadimiskaablit valida?

Laadimiskaableid võiks olla vähemalt paar tükki. Tarvikud, mida kasutatakse, kuluvad ning samuti, kui kodus on üks kaabel, siis on mugav, kui teine on autos.  ​

Kaablid on erinevaid. 16A VS 32A, 1-faas ja 3-faasi. Kodulaadija mugavus on see, et laadija, koos kaabliga, on seina peal ja koju jõudes ei ole vaja teha muud, kui pistik autoga ühendada. Ei pea seda autost lahti kerima ja eraldi toimetama hakkama. Selle valik oleks vastavalt laadijale – kui kodus on 16A ja 3-faasiline laadija, piisab just sellisest kaablist. Kui autosisene laadija on vaid 1-faasiline, nt pistikhübriidid, piisab 16A-1-faasilisest kaablist.

Kindlasti peab olema autos lisaks laadimiskaabel mis  võiks olla 3-faasiline 32A. Avalikke pool-kiirlaadijaid on väga palju, kus laadimiskaabel puudub ja 3-faasiline 32A annab alati kindluse, et saab maksimaalse võimsusega AC laadijas laadida. Aga peamine valik käib auto järgi, kuna kuni 22kW laadijates määrab laadimiskiiruse autosisene laadija.