LukuExpert | Targa elukeskkonna lahendused

Leaf ja Zoe – elektriautodega ümber Eesti

Järgnev lugu viib meid reisile kahe elektriautoga. Miks? Sedapuhku läheneme oma sõidule pisut teisiti ja võtame vastu väljakutse, kus peame laadima kahte autot enamvähem korraga – Nissan Leaf-i ja Renault Zoe-t. Mis seal ikka valesti minna saab?

Esimesena jõuab Tikupoissi Zoe ja kuna sellel jääb max laadimiskiirus DC laadijas alla 50 kW, siis paneme ta Alexela aeglasemasse DC ehk 50 kW laadijasse. Laadija käivitan Elepordi äpis. Peagi on kohal ka Leaf. Ehkki Nissanil veel otsest laadimisvajadust pole, pannakse ta ikkagi üle parkla asuvasse 160 kW laadijasse. Sessiooni alustatakse RFID kliendikaardiga.

Justkui Elepordi isiklik testija

Hommikusöögiga ühele poole saades võtan ette kohvi ja laadimisäpi. Olen arusaamatuses, sest Zoe laadimine on meile miskipärast väga kalliks maksma läinud. Paneme kamba peale kokku, et äpis ei kuvata mitte Zoe, vaid Leafi laadimist – laeb see ju ultrakiirelt ja seega kallima kWh hinnaga. Lõpetan oma moonisaia ja latte. Välja minnes tekib tõrge – mul pole mingit võimalust näha oma äpist alustatud laadimist. Peatan Leafi sessiooni lootuses, et ehk tuleb ka minu alustatud laadimine nähtavale. Seda ei juhtu. Näen vaid, et laadija on hõivatud. Jama lugu küll! Zoe on mulle veel võõras ja mul pole aimugi, kuidas auto poolt laadimisele lõpp teha. Tavapärased nupud ja tegevused mind kaugele ei vii ja nii vajutan laadija punast nuppu. See aitab, kuid pistikut autost kätte ei saa… Meenuvad eelnevad korrad, kus Virta süsteem ei ole korralikult läbi testitud olnud ja nii on esinenud puudusi, mis võivad tavakasutaja tõeliselt sõlme ajada. Lähenen probleemile äpi kaudu. Kuna laadija on äpis vabaks muutunud, siis panen auto taas sealt laadima ning seejärel katkestasin toimingu. Töötab! Saame CCS pistiku autost kätte ja sõit võib jätkuda.

Kuidas külvad, nõnda lõikad

Kui nüüd võtta ette Vonk EV olemus ja arenduse põhimõtted, siis me ise peame end pigem tarkvara arendusega tegelevaks ettevõtteks ja vähem riistvara müüjaks. Viimast müüme teatud mõttes olude sunnil, sama on isikliku taristu välja arendamisega. Meile pole oluline, et laadimistaristu oleks Vonki värvides, isiklike laadijate paigaldamine on hoopis seotud tarkvara testimise vajadusega.

Vonk tarkvara võimaldab iga laadija ühtsesse süsteemi liita ja vajadusel see ka avalikuks, raha teenivaks laadijaks muuta. See on investeering tulevikku. Kusjuures kujunduses lähtutakse kliendi brändist, nii laadija kui tarkvara juures. On ju üks meie põhimõtegi, et meie endale piiranguid ei sea, miks peaks seda tegema meie klient. LeVonk (Lukuexpert ja Vonk) leiab, et laadijad peavad teenima kasutajaid. Nii peamegi oluliseks olla pidevalt kursis kasutajate kogemustega – sellega, kuidas teenust ja laadijat tegelikult tarbitakse. Seeläbi näeme, millises suunas tarkvara arenduses liikuda ning milliseid lisafunktsionaalsusi turule tuua, lisaks seda, kui kiiresti lisaarendust vaja on. Kõik eelöeldu ja muidugi see, et oleme 100% made in Estonia, teeb Vonk Tech tarkvara ainulaadseks.

Elektriauto laadimise (ka alustamise) protsess peab liikuma suunas, kus ma ei pea omama ühtegi kaarti ega olema kellegi kliendiks registreerunud. Ise näen, et see on meie tulevik ja reaalsus. Tehnoloogia võimaldab juba täna peaaegu kõike, küsimus on pigem selles, kas ja mis ära tasub. Laadismisprotokollid täienevad samuti pidevalt ja see annab võimaluse läheneda meie ühisele murele normaalsusest lähtuvalt. Milleks laadida endale iga päev uus äpp ja avastada, et miski ikkagi ei klapi? Lihtsam on auto laadijaga ühendada ja käed taskus kõrvalkohvikusse pehmode joogiks kuulutatud lattet jooma minna. Igaks petteks mainin ära, et mina ka joon ja maitseb!

Zoe ja Leaf Citymotors-ist

Varasemalt olen viibinud vaid antud autode kõrvalistmetel, ka vanemate põlvkondade Leafides. Nüüd, roolis olles tõden, et kui soetada elektriauto, siis võib nende hulgast valida küll. Müüginumbridki näitavad, et tegu on ühtede enimmüüdumate EV-dega Euroopas. Ma pole professionaalne autoajakirjanik ja jätan kindlasti mõnele olulisele asjale viitamata, aga kasutan elektriautot igapäevaselt ja seda nii Tallinnas asju ajades kui piirideüleselt reisides. Nii julgen vabalt nentida, et nii Zoe-s kui Leaf-is on elektriautot küll ja veel, nende kasuks räägivad ka päris suure sõiduulatusega akud, tänu millele meiegi oma teekonnal toppama ei jäänud. Kõik oleneb muidugi ka autoomaniku konkreetsetest nõudmistest ja eelistustest. Minule isiklikult jääb Leafi juures puudu ägedusest ja uuenduslikust disainist. Viimane mudel on küll eelkäijast oluliselt parema väljanägemisega, ent vaimustust see ei tekita ja lähemalt uurima ei kutsu. Väike prantslane aga üllatab mind positiivselt ja esimene roolisoldud minut teeb minu eelarvamustele 1:0. Temas on tõesti enamat kui väljaspoolt paistab. Siiski puuduvad sellel minule olulised lisad, näiteks automaatne kauguse hoidmine eessõitva autoga. Antud lisa ei saa kahjuks ka juurde tellida ja see paraku paneks mind selle auto ostust loobuma – paljudel mudelitel on ju see standardvarustuses. Kui aga peaksin kahe vahel valima, siis eelistaksin Zoe-t – see näeb parem välja ning sellel puuduvad iganenud detailid, mis Leafis kohe silma torkavad. Samas näib, et Nissan jagab minuga sama arvamust, sest uus elektriline mudel ongi kohe välja tulemas.

Seekordse loo lõpus jätan välja toomata, mis sai meie ringreisi kuluks. Seni on see jäänud 10 ja 16 euro vahele, seegi kord püsisime selles vahemikus. Elektrikaga ON soodne sõita ja mitte ainult seetõttu, et auto vajab kuluvate osade vähesuse tõttu ka vähem hooldust. EV ostuhind ületab küll diisli või besuka oma, aga kui peatute Kassisaba asumi keskmes, siis märkate, miks on ikkagi mõnus, et linnakeskkonnas liiguvad elektrikad – vaikus mõjub kõrvadele päris hästi! Petrolhead on minus siiski ka olemas ja V8 vinget heli oskan endiselt nautida, kuid 24/7 ma sellega elada ei tahaks. Just tänu vaikusele ja kiirendusele tärkas minus huvi elektriate vastu, uus tehnoloogia pööras mu aga pea täielikult EV-de usku.

PS! LukuExpert Tartu kaupluse ees seisab ka nüüd laadija!