Minu päris esimene EV

Täna ei ole elektriautode maailm mulle enam sugugi võõras: olen läbinud elektriautoga erinevatel Euroopa ja Venemaa teedel tuhendeid kilomeetreid. EV-usku astusin juba selle teekonna päris alguses.

Sain oma “esimesed triibulised” Tesla Model S mudeliga sõites, kuid ega Tesla pole enam sugugi ainuke täiselektriliste sõidukite tootja, mille autodel läbisõiduulatust enam kui 300 km, ja minu kui pereinimese kaalukausil asetseb rohkem kui ainult hea kiirendus. Oma autot otsima hakates oli üks asi küll kindel: auto peab olema 100% elektriline, hübriidid (HEV) ja plug-inid (PHEV) välistasin täielikult. Kui ikka sinna maailma minna, siis üleni! Tegelikult ei näinud ma viimastel ka erilist mõtet, kuna testsõite tehes liikusin ikkagi suurema osa ajast kütusega – hübriididel rakendus elektrimootor üliharva, paigaltvõttes ja sedagi korraks. Pistikhübriidiga aga tekitas kahtlusi elektrijõul läbitav vahemaa. Jah, linnas liigeldes saaks ju elektrimootoriga sõidetud, kuid kriipima jääks siiski see, et pikemad sõidud tuleb tavamootoriga teha ja nii jääb kogu elektriauto mõte poolikuks. Isegi vaid kolmandikuks ja seda on ilmselgelt vähe! Positiivne oli selle otsuse juures veel see, et mudelite valik kahanes kohe drastiliselt. EV-sid on, aga Eesti turul veel vähevõitu, välismaale aga seda õiget ostma minna mul kavas polnud.

Millised mudelid siis minu nimekirja said…

Kõigepealt oli plaan kõik võimalikud mudelid ritta panna ja seejärel plussid ning miinused välja tuua. Kuna Eestis oli EV-sid müügis sellel hetkel ikkagi väga vähe, siis julgesin oletada, et peale poolt- ja vastuhäälte ülelugemist saabki juba selgeks, milline on minu võimalik esimene elektriauto.

Allpool on minu leitud autod 2020. aasta veebruaris, mis olid müügil uutena Eestis. Nimekirja said need auto lisatud puhtalt kahe kriteeriumi baasil: müügihind ja sõiduulatus.

  1. Tesla Model 3 – see sai tegelikult üsna kiiresti välistatud. Kahjuks olid Tesla insenerid otsustanud Model 3 puhul veidi teistsuguse pagasiluugi lahenduse kasuks ja seeläbi tekkis olukord, kus minu kalli poja vanker ei oleks autosse mahtunud. Model S korral oleks see ilusti masinasse passinud, aga otsustasin, et hinnaklass peaks jääma 50 000€ kanti (koos käibemaksuga) ja nii ei jõudnud Model S isegi mitte nimekirja.
  2. Kia eNiro – internetist saadud info kohaselt oli see auto minule igati sobiv. Muidugi tekkis küsimusi, miks Kia disainerid olid autole teatud iseärasused sobitanud, aga see pole siinkohal üldse oluline asi, mida lahata. Märkusena toon lihtsalt välja ühe asjaolu. Nimelt on autole ehitatud ette plastist “mootor” ja sellega ära võetud võimalus kasutada ruumi lisapagasi ruumina, näiteks laadimiskaablitele. Laadimispistik on ju ka autol ees.
  3. Mini Electric – Mini on mulle alati meeldinud ja kui kuulsin, et mudelivalikusse on elektriauto ilmunud, rõõmustasin kohe. Kuulduste kinnituseks nägin ka Fotografiskas selle reklaami ja otustasin koju jõudes auto omapärad ja spetsiifika endale selgeks teha. Siiski pidin kahjuks ka selle auto üsna kiirelt oma nimekirjast maha tõmbama: mul ei õnnestunud leida Eesti Mini müüjate kodulehtedelt mitte mingisugust infot antud sõiduki kohta ja millegi pärast otsustasid Mini müüjad minu korduvatele meilidele mitte vastata. Olgu lisatud, et hiljem siiski leidsin internetis antud auto info üles välismaa lehelt ja välistasin auto läbisõiduulatuse väiksuse tõttu.
  4. Peugeot e-208 – auto meeldis mulle oma välimuselt ja hinnalt väga ning ilma selle vankrita oleks see kindlasti olnud minu huviorbiidis. Kahjuks jäi auto väikeseks ja tõmbasin selle oma nimekirjast maha.
  5. Hyundai Kona Electric ja Ioniq Electric – Hyundaiga olen varasemalt sõitnud ja autoga olin rahul – ei olnud miskit, mille üle kurta. Kuna hinna poolest on need mõlemad eelmistest väljatoodud autodest odavamad, siis minu nimekirja nad ka pääsesid.
  6. Nissan Leaf – lisasin ka selle nimistusse, ent siiski mitte kauaks. Takistuseks sai minu enda maitse – see lihtsalt ei meeldi mulle oma välimuselt – ja ükskõik, kui palju ma seda ikkagi uuesti olin vaadnud Youtube´st või internetist või ka auto kõrval seistes, ei tekitanud see minu sees mitte miskit. Pole minu auto ja kõik!

 

Märgin ära ka selle, et väga väikeseid autosid ma üldse ei hakanudki vaatama, seega VW ja Škoda ei kiskunud mind enda poole just tänu sellele lihtsale iseärasusele. Lisaks sai minu nimekiri koostatud nö lemmiku järjestuses: esimene oli minu esmane ja viimane minu tagumine valik.

Tesla puhul ei saa ma kuidagi jätta ütlemata, et see auto mulle väga meeldib! Jah, näen küll, et Model S on ülehinnatud ja ma ei ole nõus selle auto eest (uuena) välja käima üle 100 000 euro. Model 3 juures ei taha mulle kuidagi ka see keskel asuv ekraan sümpatiseerida, aga kui oled ühe Tesla roolis ära käinud ja selle isiksusega veidi tutvust sobitanud, siis ikka tekib armastus küll! Samuti on mulle alati meeldinud tehnoloogia ja selle arengud ning auto uuendamine üle võrgu, no see on taas üks selline lisa, mis ei tähenda võib-olla midagi, aga ometigi tekitab minu pähe häid mõtteid ja suule mõnusa muige. Ja ma ei liialda, kui ütlen, et kiirendus on ka ikka võimas. Need, kes väidavad, et see pole oluline, need pole Teslaga sõitnud!

Tähelepanelikum lugeja ehk juba aimab, millisest mudelist sai minu väljavalitu. Sellest, miks ikkagi just see ja milline minu teekond selle väljavalitud auto rooli välja nägi, tuleb juttu järgmistes postitustes.